ILU ON VAATAJA SILMADES. 
Ma võin olla rumal, aga mulle meeldib

Sain ajakirjanikult sellise kirja. Vastasin kirja sisse. Panen vastuse ka siia, siis ei pea tingimata lehest lugema.

Palun sinu kommentaari nendele numbritele. 

Postimehe suures, 182 Eesti kooli riigieksamite edetabelis leiame Käina gümnaasiumi 30. ja Kärdla Ühisgümnaasiumi 96. kohalt.

Siin pole eriti midagi kommenteerida. Meetod, millega see tabel saadi, annab sellise tulemuse. Selliste pingeridade väärtus on minu jaoks kaheldav. Näide spordist – F1 maailmameister selgub kõikide etappide kohapunktide summana, igal etapil eraldi sõidetakse ühtmoodi võidule. Samal ajal kümnevõistluses ei selgitata paremust kümne ala kohapunktide summana, vaid igal alal saadud punktide summana. Lähtutakse sellest, et erinevad tulemused oleks võrreldavd. Küllap peaks ka RE tulemustest pingeridade koostamisel ka erinevaid asju üritama hinnata ühtsetel alusel. Riigieksamid koolide jaoks ei ei ole  autovõidusõit ega isegi mitte kümnevõistlus(kuigi sellega on rohkem sarnasusi).  RE on iga üksiku õpilase mitmevõistlus. Ja kaalud on igal alal erinevad. Kokkuvõttes on aga kaalul noore inimese tulevik (õnneks küll määrab RE järjest vähem) Kooli tulemus on aga iga üksiku õpilase pingutuste summa. Mida parem õpilase summa, seda parem kool? See ju ei ole tegelikult nii. Eriti just väiksemate koolide puhul määrab sellise arvestuse juures ühe konkreetse õpilaste võimekus mitmevõistluses väga palju., Kuna lennud on erinevad, on ka erinevused suured.

Aga mis parata – tundub, et me oleme edetabelirahvas.

Võõrkeele riigieksamitulemuste võrdluses on kahe kooli kohad üsna võrdsed, Käina 84. ja Kärdla 89. kohal.

Võõrkeele tabel INNOVE kodulehel tekitab minus küsimuse – kui eksamieelses selgituses Kristel Kriisa, Innove inglise keele peaspetsialist, kirjutab Õpetajate Lehes „2014. aastal toimub inglise keele riigieksam kahel tasemel ning mõõdab nii B1- kui ka B2-tasemel keeleoskust“, siis kustkohalt on võetud INNOVE kodulehel toodud statistikas võetud osdele koolidele C1- ja C2-taseme näitajad? Kui need on saadud riigieksami tulemuste alusel, siis kuidas? Kas meie abiturientide paremad tulemused (89,87,90 ja 97) ei anna C-taset välja? Inglise keele õpetaja selgituse järgi peaks meil olema 3 õpilast C1-tasemel ja 1 C2-tasemel. Kas on nii ka teistes koolides, ei tea (teiste koolide tulemsi punktidena pole kuidagi võimalik minul näha). Kärdla kooli keskmine tulemus punktides oli sel aastal 68,49. Et seda hinnata tuleb seda võrrelda “sisendiga”(9.kl lõpuutunnistuse hinded) ja paljude aastate RE keskmisega (vt graafikut) ja vaadelda suundumusi.

 Olen nähaolevaga rahul – suundumused on jätkuvalt positiivsed, vahe potentsiaali ja tegelikkuse vahel on väike. Hea töö!  Aga Postimehe võõrkeelte tabelit ma  kommenteeriks nii – kui eksam mõõdab B1ja B2 taset, oleks paremusjärjestuse ka paremustabeli loomulikuks aluseks, kusjuures tuleks otsustada, mis on tähtsam - kas see,et kõik saaks kindlalt B-taseme(ehk siis iseseisva keelekasutaja taseme) või see, et kõigil oleks tingimata B2 tase. Tabelis olevad kaalud aga sellest ei lähtu ja nende alus tundub suvaline.

Matemaatikaeksami tulemused on reastatud nii kitsa ja kui laia eksami hindeid arvesse võttes, ja seal on meie koolide vahe suur – Käina gümnasistide tulemus 14. ja Kärdla oma 61. kohal.

Kõigepealt tuleb tunnistada, et tänavused matemaatikaeksami ülesanded olid Käina kooli abiturientidele sobivamad kui Kärdla lõpetajaile(eelmisel aastal oli vastupidi). Käina tulemustes ei ole arvestatud kitsa eksami tulemusi. Aga see muudaks üsna vähe(pisikese rehkendamise tulemusena sain nii, et 3 õpilast tegid kitsa eksami keskmise tulemusega 48,3). Et Kärdla saavutatut hinnata, tuleb taas võrrelda “sisendiga” ja paljude aastate RE keskmisega (vt graafikut) ja vaadelda suundumusi. Graafikult on näha, et tänavused abituriendid võimalikku maksimumi ei saavutanud ( erinevalt aastatest 2008, 2011 ja 2013), küll on aga suundumus positiivne – vahe võimaliku ja tegeliku vahel väheneb pidevalt.

Ka eesti keele, kaasa arvatud võõrkeelena, eksamitulemuste võrdluses on Käina kõrgemal, 77. ja Kärdla 143. kohal.

See näitab, et Käina abiturientidel läks Kärdla omadest paremini, ei muud. Statistikas öeldakse, et kui usalduspiirides on kahel tulemusel kattuvusi, on tulemused võrreldavad. Koht edetabelis on aga midagi muud. Selles tabelis aga on minu jaoks küsitav see, et võeti arvesse ka eesti keelt võõrkeelena läbinud eksaminandide tulemusi. Tulemus oli selline, et esikümnes on enamasti vene koolid. Võib-olla olen pahatahtlik, aga minu jaoks on see mõttetu rida, see ei näita midagi. Kärdla kooli keskmine tulemus hinnata tuleb seda taas võrrelda “sisendiga" ja paljude aastate RE keskmisega (vt graafikut) ja vaadelda suundumusi. Graafikult näeme, siin on stabiilseim tulenus – mida parem on potentsiaal, seda parem on tulems, need vahed on stabiilselt ühesuurune.  Seega“töö vastab tellija materjalile“, võiks veelgi kõrgemal tasemel vastata, aga see on arenemise koht.

Kokkuvõttes- riigieksamid tehti võimetekohaselt, läbikukkumisi ei olnud, 19 neist(54%) jätavad õpinguid kõrgkoolis(12) või rakenduskõrgkoolis(7). Oli tavaline(st meie kooli lõpetajate jaoks) aasta. 

Lõpetuseks ühe vilistlase kiri minu FB seinalt:
Ma nii mäletan, kui meil oli bioloogia eksam algamas. Köik olid närvis ja pastakad klöpsusid. Siis meie tore direktor Ivo teatas rahulikul toonil, et ärge muretsege, tuleb mis tuleb, meie armastame teid ikka  See oli nii armas ja rahustav  Kärdlas on parim kool!

Ja nii on see täna ka!