Friday, December 19, 2014

Kärdla Ühisgümnaasiumi direktori jõulusoovid



MINU ESIMENE JÕULUSOOV
Et meie kooli õpilased oleksid järgmisel aastal sama tublid, sõbralikud, inimlikud, nutikad, andekad, usinad , targad ja ilusad nagu nad on olnud sel aastal. Jagugu Sulle, KÜG õpilane, ikka rõõmu, õnne ja armastust uuel aastal, jagugu lihtsalt alati!
MINU TEINE JÕULUSOOV
Toogu uus aasta sulle, KÜG õpilane, just seda, mida kõige rohkem ootad.
Ja leia kindlasti aega nende jaoks, kes Sind pühade ajal külla ootavad. Nad ootavad Sind alati, aga nad ei ole igavesed...
MINU KOLMAS JÕULUSOOV
Et meie kooli õpetajail jätkuks südant ja jõudu olla järgmiselgi aastal sama töökad, sõbralikud, head, armsad, inimlikud, kohusetundlikud, vastutustundlikud, ilusad ja targad ja kui nad on olnud sel aastal!
Armasta ja ole armastatud täna ja igavesti, armas KÜG õpetaja!
MINU NELJAS JÕULUSOOV
Et kõigil, kelle üle me möödunud aastal nii uhked oleme saanud olla (ja neid on olnud uskumatult palju!), jätkuks tarmu, vaimu ja jõudu olla sama edukad ka järgmisel aastal. Et meil oleks, kellest rõõmu tunda, et meil oleks, kelle üle uhked olla!
MINU VIIES JÕULUSOOV
Kallis  jõuluvana, ole Sa siis  pisike või suur, pikk või lühike, paks või peenike,  tee nii, et ei Kärdla Ühisgümnaasiumi sees, ei sellest väljas, ei selle  üle ega selle ümber
kadedus ei kargaks kedagi kägistama,
tigedus ei pääseks tingimusi esitama,
rumalus end ruumides lahti ei rulliks,
laiskus ei laiutaks ega lodevust loomulikuks peetaks
poleks vihkamisel põhjust vilet lüüa
ja lihtsalt lollusel poleks kohta kuhu kükitada!

Ei ole minu jaoks suuremat rõõmu kui seista siin, teie kõigi, varsti 185 aastase Kärdla Ühisgümnaasiumi õpilaste ja õpetajate ees, ja mitte niisama seista, vaid seista selle kooli direktorina ja kinnitada teile, et ma olen selle üle õnnelik!

SEST MINU JAOKS ON SEE KOOL, OLETE TEIE KÕIK SÜDAMEASI!
KAUNIST JÕULUAEGA JA ÕNNELIKKU UUT AASTAT SULLE, KÄRDLA ÜHISGÜMNAASIUM!



Thursday, September 25, 2014

ILU ON VAATAJA SILMADES. 
Ma võin olla rumal, aga mulle meeldib

Sain ajakirjanikult sellise kirja. Vastasin kirja sisse. Panen vastuse ka siia, siis ei pea tingimata lehest lugema.

Palun sinu kommentaari nendele numbritele. 

Postimehe suures, 182 Eesti kooli riigieksamite edetabelis leiame Käina gümnaasiumi 30. ja Kärdla Ühisgümnaasiumi 96. kohalt.
Siin pole eriti midagi kommenteerida. Meetod, millega see tabel saadi, annab sellise tulemuse. Selliste pingeridade väärtus on minu jaoks kaheldav. Näide spordist – F1 maailmameister selgub kõikide etappide kohapunktide summana, igal etapil eraldi sõidetakse ühtmoodi võidule. Samal ajal kümnevõistluses ei selgitata paremust kümne ala kohapunktide summana, vaid igal alal saadud punktide summana. Lähtutakse sellest, et erinevad tulemused oleks võrreldavd. Küllap peaks ka RE tulemustest pingeridade koostamisel ka erinevaid asju üritama hinnata ühtsetel alusel. Riigieksamid koolide jaoks ei ei ole  autovõidusõit ega isegi mitte kümnevõistlus(kuigi sellega on rohkem sarnasusi).  RE on iga üksiku õpilase mitmevõistlus. Ja kaalud on igal alal erinevad. Kokkuvõttes on aga kaalul noore inimese tulevik (õnneks küll määrab RE järjest vähem) Kooli tulemus on aga iga üksiku õpilase pingutuste summa. Mida parem õpilase summa, seda parem kool? See ju ei ole tegelikult nii. Eriti just väiksemate koolide puhul määrab sellise arvestuse juures ühe konkreetse õpilaste võimekus mitmevõistluses väga palju., Kuna lennud on erinevad, on ka erinevused suured.
Aga mis parata – tundub, et me oleme edetabelirahvas.
Võõrkeele riigieksamitulemuste võrdluses on kahe kooli kohad üsna võrdsed, Käina 84. ja Kärdla 89. kohal.
Võõrkeele tabel INNOVE kodulehel tekitab minus küsimuse – kui eksamieelses selgituses Kristel Kriisa, Innove inglise keele peaspetsialist, kirjutab Õpetajate Lehes „2014. aastal toimub inglise keele riigieksam kahel tasemel ning mõõdab nii B1- kui ka B2-tasemel keeleoskust“, siis kustkohalt on võetud INNOVE kodulehel toodud statistikas võetud osdele koolidele C1- ja C2-taseme näitajad? Kui need on saadud riigieksami tulemuste alusel, siis kuidas? Kas meie abiturientide paremad tulemused (89,87,90 ja 97) ei anna C-taset välja? Inglise keele õpetaja selgituse järgi peaks meil olema 3 õpilast C1-tasemel ja 1 C2-tasemel. Kas on nii ka teistes koolides, ei tea (teiste koolide tulemsi punktidena pole kuidagi võimalik minul näha). Kärdla kooli keskmine tulemus punktides oli sel aastal 68,49. Et seda hinnata tuleb seda võrrelda “sisendiga”(9.kl lõpuutunnistuse hinded) ja paljude aastate RE keskmisega (vt graafikut) ja vaadelda suundumusi.

 Olen nähaolevaga rahul – suundumused on jätkuvalt positiivsed, vahe potentsiaali ja tegelikkuse vahel on väike. Hea töö!  Aga Postimehe võõrkeelte tabelit ma  kommenteeriks nii – kui eksam mõõdab B1ja B2 taset, oleks paremusjärjestuse ka paremustabeli loomulikuks aluseks, kusjuures tuleks otsustada, mis on tähtsam - kas see,et kõik saaks kindlalt B-taseme(ehk siis iseseisva keelekasutaja taseme) või see, et kõigil oleks tingimata B2 tase. Tabelis olevad kaalud aga sellest ei lähtu ja nende alus tundub suvaline.
Matemaatikaeksami tulemused on reastatud nii kitsa ja kui laia eksami hindeid arvesse võttes, ja seal on meie koolide vahe suur – Käina gümnasistide tulemus 14. ja Kärdla oma 61. kohal.
Kõigepealt tuleb tunnistada, et tänavused matemaatikaeksami ülesanded olid Käina kooli abiturientidele sobivamad kui Kärdla lõpetajaile(eelmisel aastal oli vastupidi). Käina tulemustes ei ole arvestatud kitsa eksami tulemusi. Aga see muudaks üsna vähe(pisikese rehkendamise tulemusena sain nii, et 3 õpilast tegid kitsa eksami keskmise tulemusega 48,3). Et Kärdla saavutatut hinnata, tuleb taas võrrelda “sisendiga” ja paljude aastate RE keskmisega (vt graafikut) ja vaadelda suundumusi. Graafikult on näha, et tänavused abituriendid võimalikku maksimumi ei saavutanud ( erinevalt aastatest 2008, 2011 ja 2013), küll on aga suundumus positiivne – vahe võimaliku ja tegeliku vahel väheneb pidevalt.

Ka eesti keele, kaasa arvatud võõrkeelena, eksamitulemuste võrdluses on Käina kõrgemal, 77. ja Kärdla 143. kohal.
See näitab, et Käina abiturientidel läks Kärdla omadest paremini, ei muud. Statistikas öeldakse, et kui usalduspiirides on kahel tulemusel kattuvusi, on tulemused võrreldavad. Koht edetabelis on aga midagi muud. Selles tabelis aga on minu jaoks küsitav see, et võeti arvesse ka eesti keelt võõrkeelena läbinud eksaminandide tulemusi. Tulemus oli selline, et esikümnes on enamasti vene koolid. Võib-olla olen pahatahtlik, aga minu jaoks on see mõttetu rida, see ei näita midagi. Kärdla kooli keskmine tulemus hinnata tuleb seda taas võrrelda “sisendiga" ja paljude aastate RE keskmisega (vt graafikut) ja vaadelda suundumusi. Graafikult näeme, siin on stabiilseim tulenus – mida parem on potentsiaal, seda parem on tulems, need vahed on stabiilselt ühesuurune.  Seega“töö vastab tellija materjalile“, võiks veelgi kõrgemal tasemel vastata, aga see on arenemise koht.

Kokkuvõttes- riigieksamid tehti võimetekohaselt, läbikukkumisi ei olnud, 19 neist(54%) jätavad õpinguid kõrgkoolis(12) või rakenduskõrgkoolis(7). Oli tavaline(st meie kooli lõpetajate jaoks) aasta. 

Lõpetuseks ühe vilistlase kiri minu FB seinalt:
Ma nii mäletan, kui meil oli bioloogia eksam algamas. Köik olid närvis ja pastakad klöpsusid. Siis meie tore direktor Ivo teatas rahulikul toonil, et ärge muretsege, tuleb mis tuleb, meie armastame teid ikka  See oli nii armas ja rahustav  Kärdlas on parim kool!

Ja nii on see täna ka!

Monday, September 22, 2014

Kärdla kooli õpilased loopisid toidu metsa alla. 
Niisugune pealkiri on ühe Hiiu Lehe tänase uudisartikli pealkiri. Olen jätkuvalt seisukohal, et Hiiu Lehe tellijana peaksin saama seda lugeda tasuta, aga ei saa. Maksin siis nõutud summa ja lugesin selle läbi. Pärast seda tekkis mul tunne, et pean avaldama siinkohal oma meilivahetuse ajakirjanikuga.

Meili tekst:
On 15.09.2014 8:20, Helja Kaptein wrote:
> Tere!
> Reedel oli koolil matkamäng, mis lõppes Palukülas disc golfi rajal. Järgmisel päeval rääkisid rada kasutavad mängijad, et rajal olid magustaidutopsid, plastpudelid ja erinevatesse kohtadesse maha kallatud suppi, mille vahel tuli laveerida?
> Miks tekkis selline olukord?
Vastasin:
Kahel põhjusel:
1. Tänastel noortel inimestel on erinevd väärtushinnangud kodus ja väljaspool kodu.
2. Kooli söökla pakkus sel päeval magustoitu plastpakendites.
> Kuidas lahendate?
Vastasin:
1. Tuleb jätkuvalt tegelda õpilaste väärtuskasvatusega, seda nii kodus kui koolis. Igasugune täisksvanutepoolne eeskuju on siinkohal väga asjakohane
2. Järgmisel korral sedalaadi üritustel plasttaaras toidujagamist enam ei planeerita.

PS. Sel päeval ei pakutud suppi, vaid ühepäevatoitu, aga see pole vist antud kontekstis oluline. Toimkond, kes toitlustamist korraldas, koristas platsi nii seal enne kui pärast olnud sodist. Topsirada kirjeldas laste koduteed igal ühel üksikuna ja kõigil koos. Siin ei aita muu kui väärtushinnangute muutmine, ürituste ärajätmine  ei ole mingul juhul asja ega õppekava kohane.

Lugupidamisega

Ivo Eesmaa

Hea KÜG õpilane! Koolijuhina ei ole ma loomulikult õnnelik sedalaadi artikleid lugedes. Aga ma usun, et sellest loost on kõigil midagi õppida.

Õpilane - Sinu teod ei ole ainult Sinu mõelda ja teha, See mis sulle meeldib, võib teistele tekitada ebamugavusi. Mida vähem selliseid tegusid, seda parem. Loodushoiu jutt ei ole ainult tühi jutt, see on meie tuleviku jutt!

Täiskasvanu - kui Sa iial pole prahti kuhugi metsa alla või kraavi sokutanud, on tore. Aga kust võtavad lapsed eeskuju, et selline tegevus on täiesti lubatav? Seda enam, et kevadeti käivad nad teepervi koristamas...

Ajakirjanik - laused nagu  "Koolijuht väitis, et toimkond, kes toitlustamist korraldas, koristas toidujagamisplatsi nii seal enne kui pärast olnud sodist." on minu keeletunnetuse kohaselt pahatahtlik. Kui see ei olnud pahatahtlik, oleks hea oma sõnakasutust hoolikamalt kaaluda,
Kui see lause paneb  vastaja jutus kahtlema tahtlikult, on see alusetu solvang nii mulle kui neile, keda see matka korraldajaina puudutab.

Ikka heatahtlikult

Ivo Eesmaa

Friday, June 13, 2014

KELLE ANTUD JA KUI TUGEV SEE MANDAAT TEGELIKULT ON?

Internetiväljaanne Hiiuelu on viimase paari kuu jooksul avaldanud hulga erinevaid kirjutisi seoses Hiiu vallavolikogus arutelul olnud Ühiste Kavatsuste Protokolliga  Vinkovi madalikule kavndatava tuulepargiga. Pargi vastu sõna võtjad toovad ühena argumentidest 2009. aastal antud allkirjad tuuleparkide vastu. Allpool kaks tsitaati avaldatud artiklitest

„…demokraatia on see asi, kui 8000 inimest on andnud vastuhääle, siis sellist otsust ei pea ega olegi vaja rohkem põhjendada.“

„Õiguspäraselt tegutseda ja otsustada ei tohiks olla raske – maavanemale on erakordselt tugev mandaat 8000 hääle alusel kätte antud. Nii unikaalset võimalust võib vast kord elus ette tulla.“

Mõlemad tsitaadid viitavad ühele ja samale. Esialgu tundubki, et vastuhääletanute arv on Hiiumaa oludes tõeliselt suur.  See sundis mind endalt küsima pealkirjas toodud küsimuse ja kulutama üsna palju aega kõigi nende allkirjade analüüsile, et saada sellele küsimusele ka  vastus

DIGIALLKIRJAD
Selle saidi loenduri alusel oli antud 3955 allkirja (täna näitab loendur 3957, kaks on lisandund kahe viimase nädala jooksul), maavalitsuse koduleheküljel on neid 3989.

Mina lugesin kokku 3819 allkirja 80 lehel. Üks leht (leht 40) on tühi.

Need allkirjad jagunesid nii:
Hiiu valla elanikud                         537                            
Muud Hiiumaa elanikud               669
Suvehiidlased                                 219
Elukoht Eestis                                2314
Elukoht väljaspool Eestit                  53
Andmed puuduvad                           27
KOKKU                                          3819  

ALLKIRJAD PABERKANDJAL
Mina lugesin kokku 3519 allkirja 148 lehel.

Need allkirjad jagunesid nii:
Hiiu valla elanikud                        961                            
Muud Hiiumaa elanikud             1889
Suvehiidlased                                   22
Elukoht Eestis                                617
Elukoht väljaspool Eestit                14
Andmed puuduvad                          16
KOKKU                                         3519 

KOKKU          MAX 3989 + 3519 = 7508
                        MIN 3819 + 3519 = 7338
Vahe saab olla maksimaalselt 7508 – 7337 = 171.  (ca 2%, statistikas on see pigem väike viga)


Mida neist arvudest näha on?
1.      Allkirju koguti internetis  väitega MINA HIIGELTUULEPARKI HIIUMAALE JA RANNIKUMERRE EI TAHA!, paberkandjal kahe erineva väitega – lisaks internetis toodule ka MINA HIIGELTUULEPARKI HIIUMAALE EGA EESTI RANNIKUMERRE EI TAHA! Vajaks ilmselt keelelist analüüsi, aga minu arust need on erinevad väited millele saab ka erinevalt vastata.
2.      Edaspidises on lähtutud elanike, mitte hääleõiguslike arvust, kuna allkirja said anda kõik, sõltumata east ja elukohast. Kes soovib seda lähenemist nimetada demagoogiliseks, saab seda alati teha, arve ja suhtarve see statistiliselt olulisel määral ei muuda. Kui arvestada hääleõiguslikke, tuleks kõik muud(lapsed, suvehiidlased jne) arvestusest välja jätta, täna aga ei ole seda kuidagi võimalik teha.
3.     Kogutud allkirju oli kindlasti vähem kui argumendina kasutusel olev „kaheksa tuhat“, kohati ka „rohkem kui kaheksa tuhat“ .
4.     Hiiu valla elanike allkirju lugesin kokku 1498. Statistikaameti andmetel oli 01.01.2014 Hiiu vallas 4176 elanikku. Kui kõik nähtavad toonased hääled lugeda tänagi kehtivaks, oleks tuuleparkide vastu seega 35,9 %  Hiiu valla elanikest. ÜKP vastu hääletas volikogus 5 volikogu liiget 19-st, poolt 10. Poolthääletanud moodustasid seega 52,6%, kui lugeda puudujad ka vastuhääletajateks, oli vastu 47,4% volikogu liikmetest, seda on tunduvalt rohkem kui allkirjaga vastuhääle andnute osakaal.
5.     Need, kes allkirja ei andnud, moodustavad 64,1 % valla elanikest. Kas allkirja mitte andnud olid poolt või erapooletud, me ei tea. Nagu me täna ei tea ka seda, kas vastu hääletanud olid kõik ka meres oleva tuulepargi vastu. Vähemalt üks allkirja andnu oli lehele kirjutanud juurde, et merepargi vastu tema ei ole. Küsimus oligi nii püstitatud, et tegelikult puudus võimalus merepargi poolt ja maismaapargi vastu hääletada.
6.      1.jaanuaril 2009 elas Hiiumaal statistikaameti andmete järgi 10506 inimest, tuuleparkide vastu hääletas neist kokku 4056, see moodustab 38,6%.  Kui lugeda Hiiumaa elanike hulka ka suvehiidlased(neid oli rohkem kui 240), suureneb vastuhääletanute osakaal 40%-ni. Igal juhul ei saa me rääkida, et enamus hiidlastest hääletas toona tuuleparkide vastu.
7.      3000 allkirja anti tuuleparkide vastu väljastpoolt Hiiumaad, enamik Eestist, 67 väljastpoolt Eestit. Volikogu otsuse mõttes on need on lihtsalt solidaarsushääled, allkirja andnud moodustavad 0,3% Eesti elanikest.
HIIU VALLA VOLIKOGU PEAB OMA OTSUSTUSTUSTES ARVESTAMA EELKÕIGE HIIIU VALLA ELANIKE ARVAMUSEGA. Toonaseid allkirju täna arvesse võttes, on volikogu järginud ÜKP üle hääletamisel toonaseid proportsioone vägagi hästi.
Loomulikult võib neidsamu arve tõlgendada ka teisiti – ilu on vaataja silmades.
Ja veel - antud allkirjade geograafia on ausammas nende kogujaile.


Monday, June 2, 2014


SEEKORD KOMMENTAARIDEGA.

Tänase postituse ajend on eelkõige seotud Mare Tamveliuse kirjaga minule. Selles on kaks soovi mis ma pean vajalikuks siinkohal teoks teha.
1.     Vabandan avalikult Mare Tamveliuse ees vale sõnakasutuse eest minu FB postituses April 10 at 8:44am. Viitan seal Mare Tamveliuse loole "Heeroldi heitlused" järgmises sõnastuses: Põnev lugemine. Aga ma ei ole nõus, et tänased volikogu liikmed tuleks ümber valida kuna nad valetasid hiidlastele. Mina küll ei valetanud. Ja kordan sedasama väidet  24. aprilli volikogus : ...rahvakirjaniku poolt toodu, et volikogu tuleks laiali saata, kuna valimiste ajal valetati...  
TEGELIKULT OLI Mare Tamveliuse kirjutises tekst: Arvestades kõiki asjaolusid, kus väga olulist infot seoses rannikumerre planeeritavate tuuleparkidega enne omavalitsuste ühinemishääletust ja -valimisi varjati, tuleks ühinemishääletuste tulemus ja omavalitsuse valimistulemus tühistada.

TUNNISTAN AVALIKULT et käsitlesin oma emakeelt meelevaldselt, tõlgendades tõe varjamist valetamisena. Vabandan Mare Tamveliuse ees kui selline sõnakasutus teda solvas või kuidagi muul viisil häiris. Minu tekstil ei olnud kohe kindlasti sellist eesmärki.

Mis minusse isiklikult puutub, siis nii, nagu Mare Tamvelius oma kirjas loodab, ei teadnud ma Harda Roosna küsimustele vastates mingisuguse ühiste kavatsuste kokkuleppe olemasolust  tõepoolest midagi. Lehes oli minu isiklik seisukoht, sellelt samalt seisukohalt lähtusin ma volikogus leppe poolt hääletades, samal seisukohal olen ka täna. Mis puutub nendesse 8000 antud allkirja, siis need ei kohusta mind kindlasti leppe vastu hääletama. Sain seda seisukohta avalikult välja öeldes valimistel häälte poolest neljanda tulemuse, järelikult oli neid kes minuga ühtmoodi mõtlevad piisavalt palju, et võiksin oma seisukoha juurde jääda. Muide sama kehtib ka tänase volikogu esimehe ja vallavanema kohta, olgugi, et nad on kogu diskussiooni käigus jäänud üsna räige tuugenite vastaste rünnaku alla.  
1996. aastal õppisin kuus nädalat Rootsis toonases Nordens Folkliga Akademi kursustel täiskasvanuõppe korraldamist. Sealt on mulle jäänud meelde ühe õppejõu toodud DEMOKRAATIA DEFINITSIOON:
Minul on võõrandamatu õigus minu arvamusele ja Sinul on võõrandamatu õigus Sinu arvamusele ja ma teen kõik, et Sul oleks võimalik arvata, nagu Sa vajalikuks pead.



Kui me kõik käiksime diskussioonides selle reegli järgi, ei oleks paljud selles vaidluses väljaöeldud teravused kunagi avalikkuse ette jõudnud. Oleks vaid argumentide võistlus mille võidu otsustab see, kelle see õigus seadusega antud – leppele allakirjutamise volikogu, tuugenite merre tuleku Vabariigi Valitsus.
2.      Mare Tamveliuse ettepanekul võtan oma eelmise blogipostituse FB maha.


Otsus on tehtud, aga kaklus kestab edasi?

Tuesday, May 27, 2014

KOMMENTAARIDETA
Mare Tamvelius: Lugedes istungi protokolli
20/05/2014 - 14:00
Kas ka rahva poolt armastatud koolijuhist on kasvanud tõeline karjääripoliitik, kelle parim abimees on tihti demagoogia ise? 
Mare Tamvelius: heeroldi heitlused
Hiiuelu 08/04/2014 - 16:13
Järgnevalt mõned järeldused ja demokraatia kehtimise korral võimalikud loogilised lahendused.
Arvestades kõiki asjaolusid, kus väga olulist infot seoses rannikumerre planeeritavate tuuleparkidega enne omavalitsuste ühinemishääletust ja -valimisi varjati, tuleks ühinemishääletuste tulemus ja omavalitsuse valimistulemus tühistada.
Mare Tamvelius: Tuuleparkide tulemise lugu
Hiiuelu 27/05/2014 - 15:24
15. oktoobri Hiiu Leht nõuab valimisküsitluses kandidaatidelt selgeid vastuseid ja seal on täna ÜKP poolt hääletanud Ivo Eesmaa tõepoolest puhta demagoogia abiga leidnud enda jaoks päästva lahenduse, vastates maismaa tuuleparkide kohta ei, põhjendades seda üllalt rahva vastuseisuga. Millegipärast aga meretuuleparkide küsimusele vastates rahva vastuseis ununeb hetkega, vastus on arutlev ja ebamääraseks jääv, välditud on otseselt hiigeltuuleparkide teemat.

Põnev lugemine. Aga ma ei ole nõus, et tänased volikogu liikmed tuleks ümber valida kuna nad valetasid hiidlastele. Mina küll ei valetanud. Vastasin Hiiu lehes esinumbritele esitatud küsimusele tuuleparkide kohta meres (tsiteerin oma vastust Harda Roosnale) "Me ei saa ju kogu tuult, mis meie ümber ja meie üle siin puhub ainult enda omaks pidada. Kui leitakse koht, mis ei tekita olulist kahju ei kalameestele, ei surfajatele ega purjetajatele, pigem jah." Sama arvamust julgen ka täna avaldada.

Mare Tamvelius: Lugedes istungi protokolli
Hiiuelu 20/05/2014 - 14:00
Kahjuks heidab Ivo Eesmaa oma sõnavõtus tuulepargivastasetele ette demagoogiat 8000 vastuhääle kasutamisel ja tohutut usaldamatust, kirjeldades oma seisukohti päris värvikalt. Ta kordab jätkuvalt lauset, nagu ka oma Facebooki kommentaaris, heites ette, nagu  oleks ühes varasemas artiklis seisnud lause, et valimiste ajal valetati hiidlastele.

Hiiu vallavolikogu protokoll 24.04.2014
Ivo Eesmaa ütles, et vahva protsess on käimas, rahvaloomingu puhang on hakanud Hiiumaale tulema. Ta  ütles, et tahaks aru saada mis põhimõtteliselt toimub, siis saaks ka otsust teha. Protokollist võib lugeda, et arendaja on esitanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile hoonestusloa taotluse. Järelikult protsess käib, seaduses on kirjas kuidas see käib ja kelle käest mida küsitakse. Seadus ütleb, et hoonestusloa andja ehk valitsus võib küsida ka muude asutuste/isikute arvamust. Kui meilt  küsitakse ja meie  seda ei taha, siis peaksime  suutma oma otsust põhjendada. Kogu selle suure jutu juures ei ole näinud ühtegi põhjendust, miks seda parki ei taheta. Ivo Eesmaa selgitas, kuidas tema on saanud protsessist aru. Arendaja on esitanud hoonestusloa taotluse ja Vabariigi Valitsus otsustab, kas ta saab selle või ei saa. Volikogul ei ole siin midagi arvata. Valitsus otsustab selle anda ja küsib asjaomastelt asutustelt (Keskkonnaministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Veeteede Amet jne) seisukohta. Kui need on nõus, siis see luba ka antakse. Mis juhtub, kui see park tuleb? Põhiline argument on visuaalne reostus.
Seejärel edastas Ivo Eesmaa oma arvutuse ja tõi illustreeriva näite. Oleviste kiriku torn on 127 meetrit kõrge ja paistab 40 km kaugusele. Kui võtta 12 km maha, jääb 28 kilomeetrit. Kus Hiiumaal seda parki näha on, siis seal kus enamasti on  mets. Sama näiteks toodud torn paistab 12 km kaugusele 1 kraadise  nurga all. Seejärel tõi ta näiteks 1 m hernekepi, soovitusega minna 57 m kaugusele, visata end kõhuli ja vaadata, kuidas paistab hernekepp kätte. Sama ka tuulikutega 12 km kauguselt. Kas see tulemus on seda väärt, et üksteisele vastu nina anda. Tuua esile antud 8000 häält, siis tuleb tunnistada, et see oli seotud teise küsimusega. Nüüd tuleks küsimus esitada antud asja kohta ja kindlasti oleks pilt teistsugune ja see ei oleks kindlasti 8000 vastuhäält. Selle asja juures käib, pehmelt öeldes, demagoogia.
Samuti paistab selles loos välja tohutu usaldamatus. Kui me ei usalda neid inimesi, siis tekib küsimus, miks peaks rohkem usaldama meie õpetajaid, meie arste, meie sööklatädisid, kes võivad toidu sisse mida iganes sokutada. Aga neid me usaldame, aga seda seltskonda ei usalda. Rahvakirjaniku poolt toodu, et volikogu tuleks laiali saata, kuna valimiste ajal valetati. Ivo Eesmaa ütles, et ta ei valetanud ja seda on võimalik üle vaadata. Ta ütles tookord, et kui tuulikud vette pannakse ja seda teatud tingimustel, siis on ta nõus. Keegi ei ole suutnud  tuua ühtegi argumenti, miks peaks oma seisukohta muutma. Ivo Eesmaa toetas eelnõu kolmandale lugemisele suunamist.
Ivo Eesmaa tegi ettepaneku mitte tunda muret Vabariigi Valitsuse eest, sest seadus ütleb, et Vabariigi Valitsus keeldub hoonetusloa andmisest, kui taotletava hoonestuloa tingimused on vastuolus kehtiva maakonna planeeringuga, riigi julgeoleku huvidega, keskkonnakaitse nõuetega, hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis häiriks lennuliiklust, laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist ja hoonestusloa taotleja ei vasta hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele. Kõik need argumendid, mis on käinud selle vastu, puudutavad kõiki neid asju ja otsustajaks on Vabariigi Valitsus. Kui luba antakse, siis tähendab see seda, et ühelegi eelpooltoodule vastuolu ei ole.