Ma võin olla rumal, aga mulle meeldib
Sain ajakirjanikult sellise kirja. Vastasin kirja sisse. Panen vastuse ka siia, siis ei pea tingimata lehest lugema.
Palun sinu kommentaari nendele numbritele.
Postimehe suures, 182 Eesti kooli riigieksamite edetabelis leiame Käina
gümnaasiumi 30. ja Kärdla Ühisgümnaasiumi 96. kohalt.
Siin pole eriti midagi kommenteerida. Meetod, millega see tabel saadi,
annab sellise tulemuse. Selliste pingeridade väärtus on minu jaoks kaheldav.
Näide spordist – F1 maailmameister selgub kõikide etappide kohapunktide
summana, igal etapil eraldi sõidetakse ühtmoodi võidule. Samal ajal
kümnevõistluses ei selgitata paremust kümne ala kohapunktide summana, vaid igal
alal saadud punktide summana. Lähtutakse sellest, et erinevad tulemused oleks võrreldavd. Küllap peaks ka RE tulemustest pingeridade koostamisel ka erinevaid asju üritama hinnata ühtsetel alusel. Riigieksamid koolide jaoks ei ei ole autovõidusõit ega isegi mitte kümnevõistlus(kuigi sellega on rohkem sarnasusi). RE on iga üksiku õpilase mitmevõistlus. Ja
kaalud on igal alal erinevad. Kokkuvõttes on aga kaalul noore inimese
tulevik (õnneks küll määrab RE järjest vähem) Kooli tulemus on aga iga üksiku
õpilase pingutuste summa. Mida parem õpilase summa, seda parem kool? See ju ei
ole tegelikult nii. Eriti just väiksemate koolide puhul määrab sellise
arvestuse juures ühe konkreetse õpilaste võimekus mitmevõistluses väga palju., Kuna lennud on erinevad, on ka erinevused suured.
Aga mis parata – tundub, et me oleme edetabelirahvas.
Võõrkeele riigieksamitulemuste võrdluses on kahe kooli kohad üsna
võrdsed, Käina 84. ja Kärdla 89. kohal.
Võõrkeele tabel INNOVE kodulehel
tekitab minus küsimuse – kui eksamieelses selgituses Kristel Kriisa, Innove inglise
keele peaspetsialist, kirjutab Õpetajate Lehes „2014. aastal toimub inglise
keele riigieksam kahel tasemel ning mõõdab nii B1- kui ka B2-tasemel
keeleoskust“, siis kustkohalt on võetud INNOVE kodulehel toodud statistikas
võetud osdele koolidele C1- ja C2-taseme näitajad? Kui need on saadud
riigieksami tulemuste alusel, siis kuidas? Kas meie abiturientide paremad
tulemused (89,87,90 ja 97) ei anna C-taset välja? Inglise keele õpetaja
selgituse järgi peaks meil olema 3 õpilast C1-tasemel ja 1 C2-tasemel. Kas on
nii ka teistes koolides, ei tea (teiste koolide tulemsi punktidena pole kuidagi
võimalik minul näha). Kärdla kooli keskmine tulemus punktides oli sel
aastal 68,49. Et seda hinnata tuleb seda võrrelda “sisendiga”(9.kl
lõpuutunnistuse hinded) ja paljude aastate RE keskmisega (vt graafikut) ja
vaadelda suundumusi.
Matemaatikaeksami tulemused on reastatud nii kitsa ja kui laia eksami
hindeid arvesse võttes, ja seal on meie koolide vahe suur – Käina gümnasistide
tulemus 14. ja Kärdla oma 61. kohal.
Kõigepealt tuleb tunnistada, et tänavused matemaatikaeksami ülesanded
olid Käina kooli abiturientidele sobivamad kui Kärdla lõpetajaile(eelmisel
aastal oli vastupidi). Käina tulemustes ei ole arvestatud kitsa eksami
tulemusi. Aga see muudaks üsna vähe(pisikese rehkendamise tulemusena sain nii,
et 3 õpilast tegid kitsa eksami keskmise tulemusega 48,3). Et Kärdla saavutatut hinnata, tuleb taas võrrelda “sisendiga” ja
paljude aastate RE keskmisega (vt graafikut) ja vaadelda suundumusi. Graafikult
on näha, et tänavused abituriendid võimalikku maksimumi ei
saavutanud ( erinevalt aastatest 2008, 2011 ja 2013), küll on aga suundumus
positiivne – vahe võimaliku ja tegeliku vahel väheneb pidevalt.
Kokkuvõttes- riigieksamid tehti võimetekohaselt, läbikukkumisi ei olnud, 19 neist(54%) jätavad õpinguid kõrgkoolis(12) või rakenduskõrgkoolis(7). Oli tavaline(st meie kooli lõpetajate jaoks) aasta.
Lõpetuseks ühe vilistlase kiri minu FB seinalt:
Ma nii mäletan, kui meil oli bioloogia eksam algamas. Köik olid närvis ja pastakad klöpsusid. Siis meie tore direktor Ivo teatas rahulikul toonil, et ärge muretsege, tuleb mis tuleb, meie armastame teid ikka See oli nii armas ja rahustav Kärdlas on parim kool!
Ja nii on see täna ka!